Voolumõõturi turutegur

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) andmetel peab maailm aastatel 2007–2030 energiataristusse investeerima kumulatiivselt 260 triljonit dollarit (2007. aastal). Nende hulgas investeeris energiatööstus 13,6 triljonit USA dollarit, moodustades 52,3% koguinvesteeringust. Aastaks 2030 tuleb mitmel pool maailmas välja vahetada nafta-, gaasi- ja elektritaristu. Pikas perspektiivis toovad prognoositavad energiainvesteeringud vähe ruumi voolumõõturite rakendamiseks nafta- ja gaasi- ning energiatööstuses.
Seistes silmitsi ägeda konkurentsikeskkonnaga ning selleks, et vastata globaalse energiasäästu ja heitkoguste vähendamise nõudmistele, pööravad kasutajad erinevates tööstusharudes rohkem tähelepanu tootmisettevõtete tööefektiivsusele ja vähendavad konkurentsivõime parandamiseks nii palju kui võimalik energiatarbimist. Seetõttu kasutatakse suurt investeeringut tehase automatiseerituse taseme tõstmiseks ning põlluandmete kogumiseks ja reaalajas jälgimiseks, et parandada tehase protsessijuhtimise efektiivsust. Näiteks nafta- ja gaasi- ning energiatööstuses on suletud ülekanderajatistes vaja usaldusväärseid vedeliku mõõtmise seadmeid; Keemia- ja farmaatsiatööstus nõuavad ülitäpseid voolumõõtureid ning andurite ja väliseadmete (sh vooluhulgamõõturite) arengut juhivad mitmesugused suundumused.
Voolumõõturisse võetakse kasutusele rohkem elektroonilisi tehnoloogiaid, nagu digitaalne signaalitöötlus (DSP) ja mikroprotsessorid, mis võimaldavad voolumõõtjal olla enesediagnostika ja paremini suhelda tootmiskontrolli tasemega. Toimivuse parandamine vastab paremini tööstuskasutajate vajadustele ja loob voolumõõturite jaoks rohkem turu rakendust.